tänaseks olen gayndahis elanud üle kolme nädala. saabusime siia laupäeval, 11. jaanuaril.
uue nädala alguses esmaspäeval läksime kohe tööbüroosse, et tööd saada. tööbüroomees peter, kellele me eelmisest gayndahis käigust juba tuttavad olime ja kellega stanthorpes elades telefonitsi suhelnud oleme, ei olnud meile töö leidmise osas just väga positiivne. ütles, et ilmselt peate nädala niisama passima, sest midagi hetkel silmapiiril pole. võib olla, et nädala pärast vajatakse töötajaid kuskile. need sõnad ei teinud meid just väga rõõmsaks. ainus tore asi oli see, et vähemalt on meil kodu, kus PASSIDA ja tööd oodata. tol hetkel isegi kahetsesin, et stanthorpest lihtsalt töölt ära tulime. töölt, kus meid just väga hästi ei koheldud, kuid kus saime palju tunde teha ja head raha teenida. üks gayndahi farmer bevan, kellele eestlased meeldivad, lubas ka meile telefonitsi, et kui gayndahisse saabute, on teile töö olemas. võib öelda, et tema on natuke "süüdi" meie nn lahkumisavalduse andmises stanthorpe õunafarmis, sest lubas meile gayndahis tööd. lahkumisavaldused laual, saatis seesama bevan aga sms'i sisuga: sorry tüdrukud, aga olin veidi farmitööst eemal ja mu mänedžer võttis teie asemel teised töötajad.
TORE, AITÄH... tulime siiski gayndahisse, töötuna. samamoodi nagu me tulime siia detsembri alguses-töötuna. vahe ainult selles, et nüüd on gayndahis hooaeg algamas ja farmerid hakkavad töötajaid otsima. aga kujutate ette, kui palju meiesuguseid töösoovijaid siin on. väga palju!
siiski siiski... käisime iga päev tööbüroos ennast peterile meelde tuletamas ja umbes kolmandal päeval helistas peter lõpuks, et ma leidsin teile midagi, tulge büroosse. jejejee! tööks sidrunite korjamine. esialgu 3-4 päevaks. büroosse tuli ka üks prantsuse kutt, kellele peter sama tööd pakkus. tema polnud aga nõus seda tegema, sest väidetavalt tema girlfriend tegi sedasama sidrunite korjamise tööd 10 kuud tagasi ja tema käed on siiani arme täis. nimelt sidrunipuud on OKKALISED! palju ei liialda, kui võrdlen seda roosipõõsaga. meie, eesti hardworker'id võtsime selle jubedana tunduva tööotsa vastu. niigi otsiti tööle varasema kogemusega korjajaid, aga tore, et meile anti ka võimalus. eelnevat kogemust sidrunikorjamises meil kolmel eesti tüdrukul ilmselgelt polnud, ma polnud sidrunipuudki näinud. järgmise päeva (neljapäeva) hommikul kell 8 olime oodatud oma uue töökoha farmi kontorisse, et paberid täita. lisaks meile oli kohale kutsutud ka 10 korealast (loe: kogemustega korjajad). nii me seal siis kolmeteistkümnenekesi istusime, igaühele anti ports pabereid, mida täita ja tööandja luges tööeeskirja ette. rääkis maru rahulikult meile: "madusid on siin palju. me niidame küll heina, et nad ei tuleks viljapuuaeda, aga jah, neid ikka liigub siin. kui madu tuleb su puu otsa, siis lihtsalt võta järgmine puu. meile pole mõtet helistada, sest me ei saa midagi teha, kui kohale tuleme."
nagu... HEA TEADA! :)
julgesin ma jah pärast seda juttu enam sinna tööle minna... siiski üsna pea avastasin end sidrunipõllult koos kolleegide asiaatidega. täitsa lõpp, kui naljakad nad välja näevad põllul. sada kihti riideid seljas, peas samaaegselt müts-rätt-sall, nii et vaevalt nende pilusilmad välja paistavad. okei, müts on põllul kohustuslik. aga neil on mütsi peal veel igaühel kolm rätti. ühel oli käterätt peas ja pesulõksudega kinni pandud. pesulõksud olid nagu antennid :D
okei, vanasõna ütleb, et narri meest, mitte tema mütsi, aga koomiline on vaadata. ma ei saagi aru, kas see kõik on päikese vastu või putukate-usside. põllustiili jälgides ostsin ka endale kaltsukast töötamiseks triiksärgi, sest mul endiselt polnud ühtegi pika käisega riietuseset. 5 numbrit suurem särk selga, müts pähe, pikad püksid jalga ja sidrunikorjamine võis alata. just siis oli gayndahit tabanud umbes nädalane kuumalaine, kus iga päev küündis temperatuur 40-42 kraadini. võib öelda, et pole just parim ilm lõõmava päikese käes töötamiseks pikkade riietega.
 |
|
sidrunikorjamine on kõige hullem orjatöö, mida siiani teinud olen. ka meie boss, väga toredana tundunud naine, ütles, et sidrun on puuvili, mida on kõige raskem korjata ja et see on väga raske töö. tahtsin küsida, et miks sa selle eest siis nii vähe maksad?! tõepoolest, seda tööd tehes luges kiirus ja ei saa öelda, et me just väga kiired olime. vähemalt supervisor, kes meid iga väikse aja tagant kontrollimas käis, oli meie tööga väga rahul. kuulsin, kuidas ta asiaatidega õiendas, et nad korjavad liiga väikseid vilju ja jätavad suured puu otsa. esimesel päeval lasti lahti 4 korelalast. nad ei saand midagi aru.. kas nad peavad kohe ära minema või võivad homme jälle tulla :D ülejäänud 4 korelalast läksid vist ise vabatahtlikult sellelt orjatöölt ära. sest teiseks tööpäevaks oli alles ainult 2 korelalast ja meie ja mõned uued töötajad.
 |
|
kuidas töö välja näeb? sidrunid lõigatakse varre küljest tangidega. käega tõmmata ei tohtinud, vähemat selles farmis rakendati seda tehnikat. sidrunid korjatakse kotti, mis ripub su küljes. kui kott hakkab täis saama, muutub ta väga raskeks. töö toimub redelitega. korjata tohib kindlat suurust, mitte kõiki puu küljes olevaid vilju. sidruneid pidime kohtlema kui kanamune. seega visata neid ei tohtinud, plekid pidid peale tulema. väga palju me just selle tööga ei teeninud, ometi olime rahul, et mingigi töö saime ja saime mõne päevaga vähemalt nädala üüri- ja toiduraha teenitud.
 |
| kolm känguru |
meie teisel tööpäeval reedel, kui sidrunikorjamisest oli kopp nii ees, pidin suurest rõõmust redelilt alla kukkuma, kui nägin oma telefonis sms-i farmer bevanilt: "Hey I have some more work again if ur still in gayndah." milline kergendus! mõned sms-id veel temaga ja sain teada, et ta pakub meile paariks päevaks laimide korjamist ja edasi mõneks nädalaks mandariinide harvendamist, millest viimane on tunnitasuga. ja töö algab pühapäeval!!! ma olin nii rõõmus. bevan vedas meid korra küll alt oma töölubamisega, aga õnneks pidas meid uuesti ikka meeles. teatasime sidrunifarmis, et alustame paari päeva pärast uues farmis. nad olid nõus ja tänasid meid, et tulime appi sidruneid korjama.
madusid ma selles farmis õnneks ei kohanud, küll aga sisalikku puu otsas. madu nägin farmist paar kilomeetrit eemal tee peal koju sõites. natuke üle meetri pikk, helepruun ja suht peenike. thank god, et sa mu puu otsa ei tulnud. pärast seda vaatepilti oli järgmine päev väga kõhe tööl olla. koguaeg jälgisin, et mul selline puu otsas ei roniks.
bevani farmis korjasime paar päeva laime. see on sama hull töö nagu sidrunite korjamine, sest puu on jällegi okkaline. õnneks võis korjata sõrmedega mitte tangidega. kuumalaine polnud ka veel taandunud, seega polnud just kõige meeldivam töö. ja see lõhn.. täpselt selline tunne nagu keegi kuskil valmistab kogu aeg mojito't. vahepeal läks küll süda pahaks sellest laimilõhnast 40 kraadises kuumas. laimid korjasime jällegi enda küljes olevasse kotti ja koti tühendasime suurde kasti, mis oli haagitud traktori taha. kui edasi liikusime, pidi ka traktorit edasi liigutama. nii lahe oli traktoriga sõita :D laimid korjatud-töötasime ühe päeva shed'is ehk pakkimistehases. töökorraldus ja kohtlemine erinesid õunashedist ikka totaalselt. ei mingit tampi, ühe spottimise liini taga olime kolmekesi mitte üksinda. kui liinid seisma jäeti ja vaba hetk tekkis, hakkas lausa imelik, kui ei olnud midagi teha. õunashedis pidi liinide seiskudes kohe jooksujalu mingi uue tegevuse leidma, nt kaste tegema.
 |
| sellised käed olid mul pärast laimide ja sidrunite korjamist |
 |
| laime pakkides leidsime ühe naljaka. need rinnad-rinnad-rinnad, need rinnad teevad nii! |
laimid pakitud, algas meie põhitöö, mida teen tänaseni. selleks on mandariinide harvendamine. esiteks pean ütlema, et see on maailma kõige igavam töö. töö ise on väga lihtne, päevas teen tavaliselt 8 tundi ja näen ränka vaeva, et kaheksanda tunnini vastu pidada, sest see on lihtsalt nii tüütu. päeva jooksul võib teha ühe 30-minutilise söögipausi, mille eest makstakse. ja põhimõtteliselt on ette nähtud teha ka kaks 15-minutilist smoko't ehk suitsu- või mis iganes muud puhkepausi. see aga tähendab, et peaks kauem töötama, sest neid kinni ei maksta. ühte rida teevad korraga kaks inimest, mina töötan koos sakslanna maikega. ta on ühtlasi ka ainus mitte-korealane lisaks meile. tegelikult töötavad siin ka mõned vanemad austraalia mehed ja bossi vennatütar, aga põhilised töötajad on korealased, keda on julgelt üle kümne. töö näeb välja nagu õunte harvendamine, mida eelmises farmis tegin, aga mandariinide harvendamine meeldib mulle rohkem. mulle nii meeldib see lõhn..mmmmm! mandariin on mu lemmik puuvili ja olgugi, et nad veel valmis ei ole, on lõhn ikkagi väga hea. valmis saavad nad umbes märtsi keskel.
esimese nädala töötasime me (eestlased ja sakslane) teistest eemal, aga viimase nädala oleme koos kõigi teiste töötajatega samal põllul töötanud. ja ma ei saa mitte vaiki olla asiaatide muusikamaitse teemal. korealased mu kõrvalreas kuulavad telefoni kõlarist kõvasti muusikat ja vahest laulavad kaasa ka. tule taevas appi, mis muusika see on. selline tunne, nagu kuulaks TOP 100 eurovisiooni ajaloo kõige jubedamaid ballaade. just selline muusika, mis ei meeldi, aga sa pead seda kuulama, sest ei jää muud üle. kõik laulud on täpselt ühesugused-igavad, venivad, rütmitud ja keelest ei saa ka midagi aru, sest on ilmselt korea keeles. üks laul lõppeb, teine samasugune algab... õudus! ja kusjuures, ainult mina ei arva nii, vaid marili ka. seega pärast ühte täispikka väljakannatamatut päeva kanname nüüd kõrvaklappe kaasas. ahjaa, iga paari tunni tagant tuleb "eurovisiooni" sekka ka üks vähe lõbusam laul ja selleks on: opaa-gangnam-stail.. õudus kuubis :D
aga kui nüüd iseloomustada korealasi ka positiivsete sõnadega, siis nad on sõbralikud ja heatahtlikud. näiteks täna pakkusid meile, et toovad meid töölt koju oma autoga, sest meie oma on hetkel mehhaaniku juures kontrollis.
täna oli üldse imelik päev. ärkasime 4.30, et minna 5.30-ks tööle. meie majaomanik graig ärkas ka samal ajal ja ütles, et terve öö on sadanud ja puud on kindlasti märjad. mõtlesime, et lähme siis 8-ks tööle. mõeldud-tehtud. kohale jõudes selgus, et asiaadid tulid ka 8-ks. puud olid endiselt märjad, tilkusid veest. nõnda tulime koju tagasi. jube mõtekas oli küll ärgata 4.30, kui vaba päev on :D
minu tööpäev kestab 5.30-13.30. teil eestis on kell siis 21.30-5.30. meie oleme 8h ajast ees.
muideks mandariinipuud pole nii okkalised. pikad umbes 3 cm pikkused okkad on enamasti ainult puu tipus.
mul oli 2 videot, mida tahtsin blogisse lisada, aga need ei laadinud ära, ja nüüd jäid siia lihtsalt tühjad kastid ilma videota. ei oska eemaldada ka neid. ehk teinekord saan need teieni tuua.
 |
| mandariinifarmis on palju loomi - lehmad |
 |
| kanad |
 |
| koduteel võib ka lehmi kohata |
queenslandi osariigis, kus ka mina viibin, on lehmapidamine väga populaarne. pole farmerit, kellel pole lisaks viljapuudele lehmi. osad lehmatõud näevad välja kaamli moodi-küüruga ja osad kalkuni moodi-lõualotiga. mõtlema paneb neid lehmi vaadates see, et mida nad ometi söövad. üleltoodud pildidel isegi tundub, et neil on midagi süüa. aga üldjuhul autoga sõites ja neid põlde vaadates, kus lehmad viibivad, ei näe peale kivide suurt midagi muud. meie farmi lehmadele antakse kuivanud heina, nagu rullidena. just eile räägiti raadios, kuidas üks farmer, kellel 400 lehma, palus riigilt toetust, sest tema põllud olid olnud põua käes ning lehmad näljas ja kõhnad. riik polnud teda nõus aga toetama ning lihakombinaat neid lehmi ei tahtnud, kuna nad olid liiga kõhnad. nõnda soovitati nii jutujätkuks mehel oma lehmad maha lasta, sest abi pole kusagilt loota. ja mees tegigi seda... lasi oma lehmad maha ja seejärel iseenda... et avada valitsuse silmad! väga jube lugu :(
 |
ükspäev sain sellise masinaga sõita. ja sellel on rool paremal pool! nii veider lihtsalt :D rool paremal, aga sõitma peab ikka vasakul
|
 |
mandariine harvedades
|
meil on ikka bossidega sellessuhtes vedanud, et nad viitsivad meile ka meelelahutust pakkuda. olles alles paar päeva bevani juures töötanud, kutsus ta meid enda ja oma perega järvele veesuuskadega sõitma. ta ostis endale hiljuti
jet ski (eesti keeles skuutri) ja suusad ja tuubi.
tube on mõeldud kolmele inimesele korraga, kuna see on lai ja megalahe oli sellega vee peal sõita. ja ega boss siis rahulikult ei sõitnud, retsis meid ikka korralikult. ma lendasin ühe korra niimoodi õhku, et tegin õhus 360 kraadi ja terve elu käis silme eest läbi. loodan, et varsti saame jälle vee peale minna.
gayndahis asub jõgi nimega burnett. ei saa öelda, et ta just voolaks, sest pool jõge on nagu ära kuivanud. aga selles samas jões/järves oleme ujumas käinud ja seal tuubitasime-suusatasime samuti. esmakordsel käimisel ei saand nagu arugi, kas tegemist on üldse ujumiskohaga. krokodille gayndahis küll pole, aga veekogu näeb välja täpselt nagu krokude, madude, kaanide ja kõigi muude mitte-minu-lemmikute meelispaik.
 |
| ei kutsu just väga ujuma |
 |
| väike gayndahi linnake. vasakul on märgitud minu kodu asukoht |
gayndah on ikka üliväike linn nagu ülalolevalt pildilt näha. samas on siin olemas kõik eluks olemas: toidupood, 3 tanklat, kiirtoidukohad, raamatukogu, paar panka, tööbüroo, bassein, kaks karavanparki, paar maakat riidepoodi, kaks kaltsukat, postkontor, spordiklubi YMCA, tenniseväljak, kaks pubi... ja oh, see nimekiri võiks veel jätkuda... inimesed on siin reaalsed austraallased. kedagi ei huvita, kuidas nad riides käivad ja millised nad välja näevad. aga nad on lahedad. pärast tööpäeva lähevad farmerid nende samade tööriietega otse pubisse õlut jooma. väga huvitav on elada PÄRIS austraalias külas (jah, see linn meenutab pigem küla). põhimõtteliselt iga kohalik sõidab ringi
ute'ga. suurepärane kirjeldus "austraalia rahvusautole"
ute'le on pärit ühe laheda blogija kedi blogist: "
Julgelt pooled autod on siin Ute'id. Need on sellised rõvedad elajad, mis näevad täpselt välja sellised, et tavaline sõiduauto on keskelt relakaga pooleks räusatud ja tollele künale siis kast taha topitud. Ja need pole ainult mingid suvalised tööautod, vaid ka jumala ässad sportad."
jep, nii on! igal jumala farmeril on maakas kastikas ja mitte-farmeritel sportad. isegi meie külakeses sõidavad ringi neoonvärvides
ute-sportautod.
paar pilti googlest:
võrreldes stanthorpega, kus me viimati elasime, siis stantis elas palju bäkkereid ehk noori seljakotiründureid üle euroopa. peod pubis olid pigem euroopalikud kui aussilikud. sai ka siis gayndahis pubis ära käidud. siin nägin ilmselt esimest korda aborigeene ehk austraalia põliselanikke. ma ei tea, kus nad päeval on. aga õhtuks olid nad ennast üles löönud ja pubisse tantsulkale tulnud. oi see oli pidu! üldiselt on nädalavahetused siin siiski suht vaiksed. peod pidavat vägevamaks minema märtsis, kui korjamise hooaeg algab, siis on linn ülerahvastatud bäkkeritest ja loodetavasti ikka euroopa omadest. hetkel siin ainult korealased.
pubis nimega golden orange on meil tekkinud ka sõbrad. nimelt pubi töötajad. pärast pidu või vabadel päevadel laulame ja mängime tagaruumis nendega kitarri. . ükspäev käisime pubi omaniku pojaga õhtusöögil. tegi meile pubi steakhouse'i osas megahead praed välja. üldse pubi töötajad on lahedad.
siin linnas elavad ka 3 soome tüdrukut, kes meil tihti külas käivad. õigupoolest meie "issi" ehk maja peremees graig tutvustas meid nendega, sest kaks neist elavad tema sõbra juures. minnaga suhtleme vahest soome keeles. ütles, et ma olen hea selles. haha, imestasin isegi, et mäletan soome kalatööst keelt veel :)
kui pliksid külla tulevad, teeb "issi" head ja paremat süüa. ta on väga hea kokk. ma polegi veel rääkinud meie uuest "perest". elame ühe paari juures. mees on natuke üle 60 aasta vana ja naine üle 50. nad ei näe üldse nii vanad välja, sest neil on väga tervislikud eluviisid. neil on 2 last, kes on 25+ ja elavad oma elu. sellepärast nad meile oma majas vabu tube välja üürivadki. kutsume neid ave ja mariliga omavahel "emmeks" ja "issiks". eriti sobib see nimi "issile", sest ta püüab meid õpetada ja koguaeg käib ja uurib, mis me teeme ja mis me süüa teeme jne. peres teeb tema süüa, "emme" ei tee mitte kunagi süüa. paljud tehtud toitud pildistab "issi" üles ja pildid paneb facebooki. üleüldse nad elavad palju facebookis. neil on seal ühine konto. "issi" on pensionär ja "emmel" on kodus oma töötuba, kus ta tegeleb graveerimise, piltide raamimisega, logode ja muude asjade tegemisega. ta on väga andekas oma töös ja tal on palju kliente. vaadates "issit", siis on austraalia pensionäri elu väga hea. ta ärkab umbes kella 5 ajal, läheb kuuris olevasse jõusaali. pärast seda koeraga jalutama. siis teeb endale ja naisele mingi uhke hommikusöögi. siis ma ei tea, mis ta vahepeal teeb, sest ma olen tööl, aga ilmselt käib poes õhtusöögi jaoks toiduaineid ostmas ja niidab lõõmava päikesega muru või kastab seda (täiesti mõttetu mu arust, sellise kuumaga nagunii kuivab ära). päeval läheb ta oma mullivanni, mis asub õues ja mida ta nimetab spa'ks. mingi aeg vaatab telekat ja hakkab veel uhkemat õhtusööki valmistama kui oli hommikusöök. ta on meeeeeletult retseptiraamatuid ja ta kasutab neid koguaeg. ahjaa, terve päeva käib temaga kaasa punase veini klaas. selline mõnus elu aussi penskaril. meile ta süüa ei valmista. ainult siis, kui soome pliksid ka õhtusöögile kutsutakse.
meil on siin nende juures väga hea elu. vähesed bäkkerid elavad nii head elu ma arvan. me maksame madalat renti, see on vähem kui 100 dollarit nädalas (tundub palju eks, aga üür ongi austraalias kallis). meil kolmel on eraldi magamistoad, oma wc ja vannituba kolmepeale. oma väliköök, võime kasutada jõusaali nii palju kui tahame. jõusaalis on 3 trenazööri:
 |
| + kangid ja matt, puhurid |
ja olen seda küll juba maininud, aga meie suurim luksus siin on tasuta wifi. pesu saame ka tasuta pesta.
võrdluseks, et stanthorpes jagasime kööki-duširuume 8-kesi. magasime logisevates narides neljakesi ühes toas. asju polnud kusagile panna. ja maksime selle eest 135 dollarit nädalas. isegi see on tegelikult suht soodne üür aussi kohta, sest maja oli korralik ja elamistingimused suhtleliselt head.
väike võrdlus veel siia kõrvale. meie praeguses farmis on ka majutusvõimalus, kuulsime, et see maksab 100 dollarit nädalas. ei suuda uskuda:
 |
| selline telkelamu. kasutada saab duširuumi, wc ja ilmselt külmkappi ja mingit pliidimoodi asja ka võibolla, mis asuvad kõrvalasuvas shedis. 100 dollarit nädalas!!! |
26. jaanuaril on üle austraalia suur pidupäev. nimelt tähistatakse siis
austraalia päeva. see tähendab, et sellel kuupäeval aastal 1788 toodi esimest korda suurbritannia lipp austraalia mandrile. käisime meiegi pidustustel. kell 7 algas gayndahis ühes pargis tasuta hommikusöök kõigile linnakodanikele (pidasime ka end linnakodanikeks ja läksime kohale). pakuti peekoni-muna burgerit ja grillvorstikeseburgerit. kell 8 lauldi hümni ja algas erinevate autasude kätteandmine. nt gayndahi aasta sportlane ja linnakodanik jne. väga armas oli sellisest üritusest osa võtta. väikse linna inimesed on väga kokkuhoidvad ja rõõm oli sellisel päris austraalia üritusel viibida.
 |
| meie kutsu Missy |
 |
| Missyl ka pidupäeva kostüüm |
kuna saime töölt paar vaba päeva, otsustasime seda ära kasutada ja pärast pidulikku hommikupoolikut alustasime sõitu hervey baysse. mina, ave, marili ja töökaaslane sakslanna maike. teekonnaks ligikaudu 300 km. hervey bay on linn ookeani ääres, kus elab 75000 inimest. kuna gayndah ei asu ookeani ääres, siis nautisime enamus ajast rannas hervey bay ookeanimõnusid. kahjuks oli ilm tuuline ja rannast lahkudes olime päris liivased. austraalia päev on kohalikele ettekääne ennast purju juua ja seega polnud purjus inimesed mingi haruldus ka rannas.
meil oli suur soov ka kuskile klubisse-pubisse minna, aga see ei õnnestunud. kuigi oli austraalia päev, oli õhtune linn millegipärast tühi. ilmselt sellepärast, et oli pühapäev. samas, ega hervey bay polegi linn lõbutsemiseks. tänapäeval on sellest saanud pigem peatuspaik reisihimulistele minemaks fraser islandile. see on kaunis saar hervey bay külje all, mis on üleni kaetud liivaga, kus võib vabalt kohata metsikuid dingosid ja mis on populaarne turismiobjekt. sinna lähen isegi millalgi. tundub väga põnev.
 |
| hervey bay |
 |
| pilt: Marili |
suur gayndahi kuumalaine lõppes vihma ja äikesega.
 |
| elus esimest korda sain äikse pildile. polnud varem proovinud |
eelmisel aastal täpselt samal ajal ehk enne austraalia päeva oli gayndahis samuti kuumalaine ja see lõppes samal ajal. inimesed olid rõõmsad, kui vahetult enne 26. jaanuarit hakkas vihma sadama. küll aga lõppes see rõõm austraalia päeva varahommikul, kui koerad äratasid pered üles, sest vesi tungis majja. gayndhit tabas veeuputus. kodu kaotasid umbes 30 pere. ja veel rohkemate perede majad said rohkelt veekahjustusi. tänu loodusõnnetuste rohkusele on maja kindlustamine siin kohustuslik ning need pered on tänu kindlustusseltsidelt saadud rahadele omale uued kodud ehitanud. vesi püsis tänavail mitmeid päevi ja kahjustused olid suured. farmerid kaotasid puid. niisutussüsteemid ujusid veega minema. näiteks meie farmer kaotas ligi 1000 puud. enamike puude juurte ümbert oli muld minema uhutud, juured olid lihtsalt maa peal. pärast üleujutust oli kogu linnas ja selle ümbruses tööd meeletult. sellepärast ehitataksegi paljud majad nn kanajalgade peale ehk siis peenikeste postide peale, et neid üleujutuste ajal kaitsta:
lõppu lisan paar pilti ühest gayndahi päikseloojangust...
enjoy!
 |
| linnud |
