reisile vol 2!

ülimalt huvitav nädalavahetus seljataga. nimelt toimus gayndahis möödunud nädalavahetusel üritus nimega COUNTRY SHINDIG! pole ammu nii lõbus olnud.

palju erinevaid country-üritusi, eredaimad neist dresseeritud veiste show, races  ehk hobuste võiduajamine, kust ei puudunud kihlveod ja üleslöödud inimesed.. ning nädalavahetuse lõpetas väga meeleolukas üritus pubis, kuhu oli kohale toodud mechanical bull ehk see rodeo pull, mis eestiski üritustel vahel on. käisin isegi kaks korda pulli peal ja nalja oi kui palju. lisaks palju teisi meeleolukaid üritusi.

minu kihlveo pilet. minu väljavalitus hobune võitis ka! lucky me! 

dresscode

igasugused jubinad ja kaabud  peas olid peaaegu et kohustuslikud

ehk teinekord räägin sellest nädalavahetusest pikemalt. hetkel aga pean pakkima, sest meil farmis algas täna peaaegu paarinädalane puhkus ja sellepuhul lähen homme reisile.
gayndahist autoga brisbane'i, sealt lennukiga cairns'i. ja seal on kindlasti palju, mida teha! suur vallrahu (great barrier reef) kõigepealt ja veel paljupalju muud ilusat. edasi airlie beachile, mis peaks meenutama mu lemmiklinna byron bayd, ainult et on tunduvalt väiksem. eks näha ole. loodan, et ilm on soe ja see puhkust ei sega, sest austraalias siiski talv hetkel. aga vähemalt cairnsis lubas iga päev 28 kraadi ringis, niiet vast päris ära ei külmu.

head reisi mulle!!!!

kantri-nädalavahetust meenutades kantrimussi ka: https://www.youtube.com/watch?v=4APfLNbdao4

aprill, mai. mandariinid, tagasi gayndahis

hellouu, olen tagasi blogis. siit tuleb kahe kuu kokkuvõte.

kui veel keegi mäletab, siis põhimõtteliselt terve märtsikuu olin reisimas ja märtsi lõpus tulime jälle tagasi gayndahisse, kus ootasid meid kodu ja töö. bossiga sai kokku lepitud enne reisile minekut, et tagasitulles saame tööle pakkimistehasesse (shed'i). kuna mandariini hooaeg jäi aga natuke hiljaks, siis polnud meil midagi pakkida, sest korjamine polnud veel alanud. aga kuna see just algas, siis korjasime ka nädalakese suure kuumaga mandariine ja läksime siis pakkimistehasesse tööle. mandariinid korjatakse rohelistena, seejärel pannakse nad 3ks päevaks gaasikambrisse, et nad oranžiks värvuks ning seejärel pakitakse ja viiakse poodi müügiks.
mulle ei meeldi eriti korjamine. selleks peab redeli otsas turnima suure kotiga. kergem on pakkida. pakkimine on tunnitöö, korjamine tükitöö. mida rohkem korjad, seda rohkem raha saad. ma pole just väga kiire korjaja.

redeli otsas

kott täis

me olime õnnelikud, et töö olemas oli, kasvõi korjaminegi. sest töötuid backpackereid käis iga päev meie farmiski tööd küsimas. ja sildid, mis farmide ees püsti olid löödud andsid teada, et aitäh, aga rohkem korjajaid pole vaja.

kast peaaegu täis. siin öeldakse kasti kohta bin. ühe täiskorjatud bin'i eest makstakse korjajale olenevalt farmist enamasti 80-100 dollarit. 

iga päev tõime mandariine koju ka ikka.

töö shedis
tänaseks olen shedis töötanud peaaegu 2 kuud! minu tööks on sortimine, mis on kõige tüütum ja ilmselt kurnavam töö, mida shedis on võimalik teha. lisaks sortimisele on veel ka pakkimisetöö, mida teevad asiaadid. kokku on meil neli sortimise liini. kolm I klassi mandariinide jaoks ja üks II klassi mandariinide jaoks. mina vastutan ühe I kl liini eest. töö näeb välja nii, et igasugused mandariinid (ilusad, koledad, rohelised, katkised, kahjustustega, mõned mädad) tulevad liinile, mina pean halvad välja võtma ning alles peab mu liiinile jääma ainult ilus I klass, mis liigub edasi kastidesse ja kast saab peale kleepsu I klassi mandariinid. väga hullud mandad mulle liinile ei tule, sest enne mu liini on veel üks liin, kus juba kõige hullemad välja korjatakse.

jaaa tulevad...
minu liin on see esimene. tagumine on katherine'i oma.

halb mandariin. viskan prügikasti. prügikastist viib liin mandariinid õue veoauto kasti. iga päev pärast tööpäeva viiakse see veoautotäis mandariine LEHMADELE söögiks.

mu liin see veepudeli kõrval. II klassi mandariinid viskan oma liinilt rohelisele liinile vasakul, mis lähevad edasi sellele tagumisele liinile, kus ongi ainult II klass

tööd on palju, mandariinid on sel aastal suht halvad. koguaeg peab olema üli tähelepanelik. töö pole füüsiliselt raske, lihtsalt seisma peab terve päeva ja nii kuradima igav on. selg on üldiselt ära harjunud, enam pole valuss. vahest ikka jääb ja jalad väsivad ka vahest ära. iga kahe tunni tagant on paus. kell 10 on 15-minutiline smoko või morning tea, kes kuidas kutsub. kell 12.30 on poole tunnine lõuna, ja kell 15 on 10-minutiline smoko. smoko'd makstakse kinni, need lähevad tööaja sisse.
meiega tegeleb supervisor matt, umbes 35. aastane pereisa, kes on väga tore ja sõbralik. viskab naljagi vahest. .. või no mis tegeleb, paari päeva peale korra vaatab, mis ma teen. samas töö on mul selge ja mida ta minust ikka kontrollib. eile nägin teda pubis, oli päris purjus ja tutvustas mind mingile oma sõbrale kui väga head töötajat. et käed mul muudkui käivad ja demonstreeris lõbusalt, kuidas ma neid mandariine loobin II kl liinile, nii et pooled lendavad põrandale. jep, põrand mul koguaeg ujub mandariinidest, sest tihti lendavad mööda.
lisaks tsillib shedis päev otsa ringi carlo, kes on ma arvan et shedi mänedžer, ja kes tuli gayndahisse elama otse mehhiko kruiisilaevalt, kus ta töötas varem ja kus ta oma tulevast naist kohtas, kes on pärit gayndahist. no on see alles otsus, mehhikost otse gayndahisse :D meie 3 eestlast oleme ainsad euroopa backpackerid shedis, ülejäänud töötajad on kõik pilukad või austraallased. vahepeal töötasid ka inglanna ja soomlanna shedis, aga nad lahkusid juba ammu. aga me veel endiselt töötame. minu vastasliinil töötab umbes 70 aastane austraallanna katherine, no vb on 60 kah, kes teab..aga igaljuhul päris vana. ta on käinud 52 erinevas riigis üle maailma reisimas oma elu jooksul, seega palju näinud memmeke. ta pole just kõige kiirem töötaja ja ma ei saa üldse aru, mille pärast ta siin shedis töötab. ükspäev hiinlane läks temaga tööteemal lausa tülli, sest katherine tegi halba tööd. veider tädike on.. aga üldiselt on töökaader väga lahe ja sõbralik. pole küll kõigi asiaatidega jõudnud suhelda, aga nad on toredad ja kiired. mis nii viga tööd teha :) aa no muidugi üks aasia tüdrukpoiss (vist on ikka tüdruk) naerab liini taga nii kõvasti, et ime, et tal hing kinni ei jää. see on päris õudne, sest tal on ülemõistuse kohutav hääl. vaene marili, kes peab vahest tema vastasliinil töötama. ja samal ajal tädike katherine naerab selle asiaadi naeru üle sama kõva häälega.. siis on küll vahest tunne, et kuhu ma sattunud olen :D

meie kava, mitu bin'i päevas pakkida tuleb. igast farmist tuleb erinev arv mandariini bine. nagu näha, pakime 6 erineva farmi mandariine. muidugi need numbrid koguaeg vahetuvad. seega kui lähed tööle ja tead, et täna on 100 bini, siis vahest on juba 150 tekkinud. aga üldiselt mingit suurt teadmatust pole tööl. kui uus info tekib, siis kohe uuendatakse. kõik sõltub sellest, palju korjatakse ja gaasitada jõutakse. ühe binni tegemine võtab aega 3 minutit, seega tunnis pakime 20 binni.

lõunasöök tööl. igalühel oma toit kaasas. smoko ajal söön tavaliselt mandariini ka.

pakkimise osa, kus asiaadid töötavad. siia lähevad kõik need mandariinid, mis I ja II klassi sortimisliinidelt tulevad

väike office ka otsevaadates (kontor)

lehmakestel pidupäeeev

tööpäev algab kell 8 hommikul. igal töötajal on oma nimekaart millega enne-pärast tööd sisse-välja logib. tööpäevad kestavad erinevalt. vahest 17.30ni, aga on  juhtunud, et lõpetame ka 11.00. ilmselgelt mida pikem päev, seda rõõmsam ma olen, sest mille muu kui raha pärast ma seda tööd ikka siin teen... et siis jälle puhata ja reisida ja lahedaid asju tehaaaa!!! õnneks jah nagu ma juba maininud olen, siis pole austraalias backpackeril just väga raske raha teenida, kui kord töö leidnud oled, sest palgad on lihttöö eest head siin. no work, no money! 
gayndahist lahkun ilmselt juulis, ehk siiis enne mandariinihooaja lõppu. hooaeg ise peaks lõppema augustis.

tahestahtmata võrdlen mandariini shedi õuna shediga stanthorpe linnas, kus töötasin dets-jaanuaris. või no mis seal võrrelda. öö ja päev. õunas said iga liigutuse eest norida, ükskõik kas tegid õigesti või valesti. mandariinis kedagi väga ei huvita, kuidas töötad. see on veider. sellegipoolest töötan hästi ja tuhat korda paremini, kui memmeke mu vastasliinil, sest ma näen, mis saastasid mandariine ta läbi laseb, selle asemel, et neid ära võtta. ahjaa, mandariine saame ilmselgelt ise ka süüa nii palju kui süda lustib, aga peab tunnistama, et ei lusti enam. ma ei tea minu arust mandariinid, mida eestis poes müüakse, on palju paremad. aga võibolla on asi lihtsalt selles, et kopp on ees neist. vahepeal pakime ka apelsine ja laime. apelsinid on küll siin nagu taeva kingitus, no jumalikult head. ehk on asi jälle selles, et väga tihti ei saa :D

apelsinid vahest nii suured nagu pea

niii, tööjutt sai räägitud ja ilmselt tundub nüüd, et no ainult töötabki see sigrid seal farmis, varsti ise ka üks paras mandariin. aga oh eiii, nii kui tööpäev lõppeb, ununeb töö hetkega ja algab sotsiaalelu. gayndah, mis ostutus aluses igavaks minilinnaks, on tegelikult südamesse pugenud ja mulle tõeliselt meeldib siin olla ja see õhkkond. reedeti-laupäeviti käime pubis, julgelt pooltel päevadel nädalas ei pea muretsema õhtusöögi pärast, sest sõbrad teevad süüa ja siis tuleb sinna sööma minna. dinner'id (eesti keeles õhtusöögid) on siin väga populaarsed, koguaeg kuskil mõni. küll teeb "issi" craig süüa (ahjaa, põhimõtteliselt iga hommik annab ta meile värsket leiba ka, mida ise teeb ülepäeviti), küll sõbrad ja muidu toredad inimesed. väike näide. eelmisel pühapäeval tegi "issi" imelist parti koos kaalikapüree ja ahju fenkoliga, ülimaitsev! esmaspäeval tegid itaalia kutid pastat meile, täna tegi hiinlane parimat magushapu sealiha, honey pork bellyt ja karrinuudleid. vahepeal käisime veel teiste eestlaste juures, kus süüa sai ja kuhu ise ka sushit tegin. toit enda külmkapis põhimõtteliselt lihtsalt seisab. meil on traditsioon, et iga pühapäev valmistab "issi" õhtusöögi. täna oli õhtusöögiks krõbe ahjus tehtud sealiha, punase kapsa hautis, ahjukartulid ja praetud suvikõrvits. magustoiduks tegime mariliga delicious lemon pudding ehk sidrunipuding. megahea. homme lähen barbequele. jälle ei pea muretsema, mis õhtuks süüa teha :)
ahjaa, gayndahis on lisaks meile kolmele veel alates märtsikuust 2 eestlast- paarike riin ja jaan. kui me oma reisilt tagasi tulime, kuulsin kellegi käest, et linnas peaks olema veel eestlasi ja ei olnud reede õhtul pubis just raske ringi vaadata ja aru saada, millised neist eestlased on. valisin välja, läksin nende laua juurde, küsisin a la "tere, kas eestlased?" ning sain vastuseks JAA. eestlase tunneb ikka igalpool ära :D

pühapäevane perekondlik õhtusöök "emme-issiga". hiinlanna tiko ka külas meil

siis üks tšiili kutt edison käis meil külas ja tegi hispaaniapärast toitu, nimeks risoto de patata vms. 

hiinapärane magustoit, mida tiko juures kord sõime. oranz on magus kartul, mis siin väga popp. ja need silmamunalaadsed valged asjad on sellised limased magusad pallikesed, kus sees mooniseemnepuru moodi magus täidis. vägaaaaa veidra maitsega toit. aga enne ei saa teada, kui ei proovi

siin see on. risato de patata. vms. 

vahepeal on väikses gayndahis ka mõned üritused toimunud, kus otseloomulikult käinud olen. suht järgmisel nädalal pärast reisilt naasmist toimus selline üritus nagu GAYNDAH SHOW. selle raames igasugused võistlused, kus linnaelanikud said skilli näidata(*) küpsetamises, maalimises, kudumises, hoidiste tegemises, koogikeste tegemises.. oh milles iganes. kodus sai valmis teha ja siis näitusele tuua ja siis žürii valmis võitjad välja. meie "issi" sai essa koha maitsetaimede eest. selleks viis ta korvitäie herbe võistlusele. tal on siin tagaaias ikka korralik maitsetaimede peenar. teise koha sai ta marineeritud kurkide eest. samuti tulid meie farmi mandariinid auhinnalisele kohale, nimelt 3. koht sandbar citrusele.

(* - oskusi näidata )

vot need mandariinid maitsevad küll ilmselt väga hästi. hoolega valitud võistluse jaoks. polegi ammu nii ilusaid näinud

samal üritusel üritati püstitada ka gayndahi rekord naermises.. ehk siis võimalikult palju inimesi pidid korraga naerma. kokku loeti vist 120 inimest, kes kogunesid naerma. jah, nägi see päris naljakas välja. päevajuht mikrofoni naermas ja kõik ülejäänud järgi naermas. mina nende seas. mu lemmikosa gayndahi show'st oli koerte võistlus, kus koerad pidid hüppama autokasti ja koguaeg tehti see osa muudkui kõrgemaks, kust üle hüpata. õhtu jätkus peoga katuse all, sest hakkas sadama. üleüldse oli see üritus nagu mingi väike laat eestis. palju söögiputkasid, batuut lastele, miniloomaaed lastele. ainult et laadaosa ise oli väike. vast 15 putkat, kus riideid ja muud kraami müüdi. öösel lasti ka ilutulestikku, mis ma julgen öelda oli võimsam kui aastavahetuse ilutulestik gold coastil oli.

pärast seda tulid lihavõtted nagu eestiski, ainult et siin tähendas see 4 vaba päeva töölt. korralik püha ikka. siin mune ei värvita. kuna ma valgeid mune pole siin veel kohanud, siis ise ei hakanud ka mune värvima. siin on populaarsed igasugused šokolaadist munad ja jänesed, mida teineteisele kingitakse. sain isegi kingiks 4 suurt šokolaadijänest ja paljupalju šokolaadimune- ja südameid. peredes, kus lapsed on, peidetakse eelmisel õhtul šokolaadimunad ära ja lihavõtte hommikul peavad lapsed siis ise oma maiustused üles otsima.

väike osa minu saagist

lihavõtete nädalavahetusel oli ka soomlanna louise'i sünnipäev. tähistasime tema juures ja hiljem läksime pubisse, kus ta ka ise töötab. talle olid nii armsad üllatused tehtud. pubi oli ümbritsetud siltidega: "Happy 21st Louise!", väga armas väikelinna mentaliteet. enne meie saabumist oli pubi tühi. meie saabumisel toodi kohe palju toole ja paigutati need suure laua ümber. pubi, millest ma räägin, kannab nime Gayndah Grand Hotel. kõige mõnusam pubi, kus ma elus viibinud olen. klient tunneb end nagu kodus seal. baari omanikud on ülitoredad - kaks abielupaari, kellega hästi läbi saan.

easter bunny isiklikult kohal. ok tglt tiko

koeri siin kõik kohad täis. mitte hulkuvaid vaid ikka omanikele kuuluvaid. koerad pubis on tavaline nähtus. nii istuski üks laual

eestlanna riin ja suvakas aussi kutt

üleüldse pubi kui meelelahutuspaiga tähendus erineb austraalia väikelinnades tohutult eesti pubidest. tavaliselt kohalikud mehed/naised lähevad pubisse juba selle avanedes ja joovad seal õlut kuni silm enam ei seleta ehk siis umbes päikseloojumiseni. aga mitte kõik kohalikud, ilmselt need, kes tööl ei pea käima. sest koguaeg samad näod seal. pubi on koht, mis ühendab väikelinna inimesi. kõik jutud saab seal räägitud.

igas austraalia väikelinnas on olemas vähemalt 1 pubi. kuigi jah enamus õllejoojatest seal on kohalikud elunautijad või farmerid, aga meie linna pubides (siin neid lausa kolm) on lisaks kohalikele ka palju backpackereid, sest täna tsitrusehooajale on siin väga palju noori mandariine korjamas. siit ka põhjus, miks ma nädalas mitu korda pubis käin. suhtlemas. siin pole nii, et tõmbad nina täis ja koju ära. võid ka kainena tsillida. sest pubisse minnakse eelkõige suhtlema..ja muideks, vesi on siin tasuta ette nähtud! eestis peab maksma. ja nii näiteks 0,33 liitrise õlle hind on keskmiselt 5 dollarit ehk siis umbes 3,4 eur.

vahepeal oli veel "issi" craigi sünnipäev ka, mille puhul küpsetasime mariliga talle kõrvitsa-šokolaadi-toorjuustukoogi, yummmieee!!! ma arvan, et ta sai 66 aasta vanuseks, aga pealevaadates ma pakuks max 55 aastat vanuseks. rõõmus elujõust pakatav mees.

25. aprillil oli jälle vaba päev töölt, sest austraalia tähistas ANZAC DAY'd. see on päev, kus meenutatakse ja mälestatakse kõiki austraalia ja uus-meremaa mehi, kes on surma saanud nii maailmasõdades kui vietnamis. ANZ lühend tuleb australia&new zealand nimedest. gayndahis oli sellepuhul päev tegevusi täis. üritused algasid juba hommikul poole 5 ajal pimedaga. samal kellaajal löödi ka rummipudelil kork maha ja päev võis alata. mina päris nii vara paraadile kohale ei roninud. läksin kella 7ks. selleks ajaks oli pubis lõppenud juba anzac day puhul korraldatud hommikusöök ja rummijoomine. nii mõnigi sõjaveteran oli selleks ajaks juba päris kapsaks joonud. selle päeva traditsiooniline jook on rumm piimaga. topiti see mullegi nina alla, maitses päris halvasti. eks ta lisaks sõjameeste mälestamisele üks paras joomispüha jälle ole.. nagu ka Australia Day. kella 7ks igaljuhul läksin pubi parklasse, et minna mingi ühise bussiga gayndahist 30 km kaugusele külasse ausamba juurde, et mälestusteenistus maha pidada. kuna meie "issi" on sõjaveteran, sebis ta mulle istekoha bushmasterisse. see on suur vanaaegne sõjabuss, millega noored sõdurid brisbane'st gayndahisse teenistusele olid sõitnud. tegi meeletut müra ja loksus tee peal. täiega lahe!

noortel kuttidel ka õlledel kork maas, teenistuse ajaks pandi õlud muru peale ja pärast teenistust jälle kätte. pärast kõnesid asetati kunstlilledest pärjad mälestusmärgi ette ja sõideti tagasi gayndahisse, kus algas peagi paraad keset tänavat. elavat muusikat polnud, kõlarimuusikat ka polnud, sest mingi jama oli kõlariga. pärast paraadi peeti jälle vaikuseminutit, millele järgnedes algas üritus siseruumis. lauldi, peeti kõnesid ja meie "issi" oli palutud ette lugema listi nimesid, kes on sõdades surma saanud. kõige lõpuks jällegi leinaminut ja austraalia hümn ning siis igaüks oma koju. umbes 70 inimest olid edasi kutsutud ka lõunasöögile. vanemad inimesed, kes ilmselt lähedasi kaotanud ning sõdurid. kuna meil "issi" kaudu käpp sees igalpool, siis kutsuti meid ka lõunasöögile. ma arvan, et me oleme ainsad backpackerid gayndahis, kes elavad sellist mitte-tavalist bäkkerielu. tavaline bäkkerielu näeb välja midagi sellist: ärkan telgis-lähen põllule või shedi tööle-tulen koju-paari tunni pärast on pime-söön-tsillin telgis või mängin pubis piljardit. okei, see on üldistus ja kõik gayndahi bäkkerid ei ela telgis. paljud elavad sharehouse'is ka, ehk siis jagavad tuba mitmekesi päris kopsaka summa eest. me oleme saanud tänu "issi" craigile võtta osa erinevatest austraalia üritustest nagu kohalikud. peangi end rohkem gayndahi kohalikuks kui backpackeriks. enamus sõpradest on ka austraallased mitte bäkkerid.
craig on üleüldse gayndahis austatud mees. ta on viimase aasta tegelenud ühe projektiga, millel tulemusena ehitatakse väiksed toad/korterid sõjaveteranidele. ja tänaseks on tühjale platsile kerkinud päris mitu elamispaika neile. linn on craigile tänulik.

paraad

teenistus gayndahi linnas. eluslillli ka näha

õllepudel ka

teenistus 20 km kaugusel gayndahist

kava

craig nimesid ette lugemas ja kõnet pidamas

lõunasöök RSL majas

edasi läksime siis RSL (Returned and Services League of Australia, tähendab vetaranide organsatsiooni) majja, kus meist endalegi märkamatult teenindajad said. meie 3 eesti pliksi. viisime toite lauda. kõik tädid-onud olid mega häppid, et neil jalad vanad ja väsinud ja siis tüdrukud toovad toidu lauda... ja viisime nõud ära ja serveerisime magustoitu. siin on väga tüüpiline magustoit puuviljakonserv jäätisega. ja mingi kreem ka vahest peal. lõunasöök penskaritega läbi, saime kiita ja suundusime pubisse, kus mängiti just mingit mündi-õnnemängu ja kus oli ettenähtud linnarahvale kell 1 tasuta lõunasöök anzac day puhul. me olime RSL majas juba ennast nii täis söönud, et tasuta pubitoitu ei tahtnudki. pubis toimusid erinevad üritused ning õhtul pidu. nagu ikka reede õhtuti. igal reede õhtul on grandi pubis DJ "T". dj-ks mingi väga noor pliks, kes laseb läpakast muusikat läbi suure kõlari.

mündimäng

õhtul peole

ja olengi jõudnud 26. aprillini. MINU SÜNNIPÄEVANI!!!

MINU ESIMENE SÜNNIPÄEV AUSTRAALIAS!

hommikul kui marili "emmele-issile" meelde tuletas, et mul on sünna, tormas emme poodi ja tõi mulle sügavkülma-juustukoogi. jällegi väga populaarne austraalias. sügavkülmakoogid. hoia pool tundi toasoojas ja voilaa, söödav ta ongi. üldjuhul väga maitsvad, teevad nii mõnigi kord isetehtud koogile silmad ette. no oleneb, kes küpsetab ka muidugi :D emmeissi laulsid kiire sünnipäevalaulu ja olidki esimesed sünnipäevaõnnitlused käes. neil endal oli toopäev kiire, sest läksid pulma.

mõtlen soovi

sügavkülma kook

sünnipäev möödus enamasti pliksidega õhtuseks peoks ettevalmistusi tehes, sest plaanisin kodus väikse olengu teha. pliksid tegid soolaseid snäkke, ma küpsetasin sünnipäevakooki (jah, iseendale :D aga lihtsalt nii meie tööülesanded juhuslikult jagunesid). kell 7 algaski mu pidu, kuhu kutsusin umbes 10 inimest. pärast kodupidu läksime baari, minu lemmikbaari, kus ma väga kaua ei plaaninud olla, sest järgmine hommik pidime tööle minema kella 8ks ja tõotas tulla väga pikk päev. apelsinide pakkimine. baari jõudes aga toredad baariomanikud kuuldes et mul sünnipäev on, tõid mulle lauda muudkui shampuseid. samuti sain baari jõudes väga armsa üllatuse osaliseks. veel üks kook! hong-kongi sõps tiko oli mulle teinud koogi, mis oli nii hoolikalt kaunistatud. thank you tiko!!!!

lisaks laulis michael mulle kõige lahedama sünnipäevalaulu ever. kuna ta on üüberandekas, siis sündis see laul lihtsalt õhust. kahju, et keegi ei lindistanud, väga naljakad sõnad olid, a la "küll on alles kurb sünnipäev, kui pean endale ise sünnipäeva koogi küpsetama." :D aga ei tegelikult oli sünnipäev väga armas, ja kõik külalised ja pubitöötajad tegid selle eriliseks. veel eelmisel nädalalgi (kuu aega hiljem) räägiti mu sünnipäevast ja üks tuttav tuli veel õnne soovima, sest oli kuulnud mu kuu aja tagusest sünnast pubis :) järgmine päev tööl möödus naeratades, mõeldes eelmisele õhtule, sest no niiiii tore oli. ma algselt ei arvanud oma sünnipäevapeost midagi, enne kui see mööda sai. ja nüüd olengi 23!

riiin meisterdas mulle suure õhupalli kogumiku. nagu filmides

lily, tiko ja marili

mida nende õhupallidega nüüd teha, kui pidu läbi.? tõin oma tuppa :D

vahepeal on toimunud palju lahkumispidusid. kõik soomlannad on linnast lahkunud ja inglanna lily, kellega palju läbi käisime ja koos töötasime.. enne nende lahkumist vaatasime üheskoos hollandi, soome ja inglise pliksiga eurovisioonigi. kutsusime hiinlanna ka, talle eurovisioon meeldis. ei tea miks küll :D nagu ma mingis varasemas postituses maininud olen, meenutab see asiaatide muss, mida nad põllu peal kuulavad, justkui eurovisiooni ajaloo kõige jubedamaid hitte, a la kõige hullemad top 10 lugu. kõik ühesugused ja venivad nagu nätsss. kuigi kui nüüd selle aasta eurovisiooni kommenteerida, siis vähemalt finaalilood olid enamuses rütmikad ja und nagu ei ajanudki peale.

eurokas

paar nädalat tagasi nädalavahetusel käisin väiksel puhkusel. sunshine coastil, see on gayndahist umbes 250 km kaugusel. sunshine coastiks nimetakase imeilusat piirkonda ranniku ääres, mis hõlmab endas mitut mõnusat ookeaniäärset linna. mina käisin linnas nimega Noosa, väike linn 4000 elanikuga. ilmselt kalleim linn sunshine coastil. kuurortlinn. ilm oli ilus, võtsin rannas päikest, sõitsin mootorpaadi ja jetskiga noosa jõel, õhtust sõin restoranis, lõunat sõin rannas. mõnnaaa!!! ööbismiskohad polnud ka just kõige kehvemad :)

nii see algas.. roadtrippp

police

nüüd oskan paadiga ka sõita. algul taarusin ühest poi ääärest teise, aga lõpuks olin pro. 

jetskiga sõitmiseks polnud isegi lube vaja. maksa raha, hüppa sadulasse ja kihuta 70 km/h mööda jõge

28. mail toimus esimene matš kolmemängulises rugby mängus. rugby  on nagu jalgpall, mida mängitakse kätega. see on austraalia populaarseim spordiala. omavahel mängivad iga aasta kaks austraalia osariiki- queeensland (osariik, kus minagi elan) ja new south west.
queensland kannab tumepunast riietust, nsw helesinist. seega võis pubis näha ainult kahes erinevas värvitoonis riideid. oleneb, kes kelle poolt oli. eile võitis nsw, aga ees on veel kaks mängu- üks juunis, teine juulis. ja siis selgub meister. viimased 8 aastat on queensland olnud võitja. tema võitu ennustatakse ka sel aastal, kuid esimese matši võitis nsw, seega tulevad järgmised mängud väga põnevad. läksin mängu pubisse vaatama nagu paljud seda tegid. pubis oli kaks telekat, üks õues, teine sees. samuti toimusid erinevad õnneloosid/hasartmängud. omasin minagi 2 dollarit maksnud lotopiletit, mille kraapides sain numbri. rugby mängus on kummalgi meeskonnal 17 mängijat. seega kahe meeskonna peale kokku 34 mängijat. kokku oli siis ka 17 helesinist ja 17 tumepunast lotopiletit, igaühes peidus ühe mängija number. õnnemäng nägi ette, võidab see, kes omab piletit, mille peal on esimese väravalööja särgi number. esimese värava lõi tumepunase meeskonna mängija nr 2. ja arvake kes omas seda piletit? MINA! seega ma olin võitja, woohoo :D võitsin 68 dollarit, asi seegi :) 34 piletit x 2dol iga pilet=68 dol.
olin queenslandi poolt. go maroons! kandsin isegi fänninokatsit, mille brett mingi teise loosiga pubist võitis ja ta selle mulle andis kui austraalia suveniiri. tundus, et meie töö juurest hiinlased olid ka rugby't vaatamas käinud kusagil, sest järgmisel päeval  oli üks hong-kongi kutt selle sama fänninokatsiga tööl juba.

ükspäev käisime eesti pliksidega nalja pärast pilte tegemas. ootasime päikseloojangut ja rääkisime juttu. siin loojub päike enne 18.00 ja kell 18 on väljas kottpime. see on miski, mida eestist igatsen. valgeid suveõhtuid. siin on küll iga päev soe nagu eesti suvel, aga pimedaks läheb maru vara aga tegelikult olen sellega ära harjunud. päike tõuseb umbes 7 ajal hommikul.
kuna austraalias on hetkel sügis ja kohekohe saabub talv, on ilmad tunduvalt jahedamad. loomulikult ei saa ma üldistada kogu austraalia ilma, sest austraalia on umbes sama suur nagu kogu euroopa. aga linnas, kus mina elan, queenslandi osariigis, on päevane temperatuur endiselt 25 kraadi ringis, mis on okei. aga ööd on jahedad. vahepeal oli lausa 4 ja 5 kraadi ainult öösel. plusskraadi. vot see oli külm. hetkel on jälle üle 10 öösiti, aga kuna talv saabub, siis 4 kraadi öösel on tavaline siin. mina pole külmetama pidanud, sest meie majas on kamin, mis soojendab päris hästi. aga kuna maja on hiiglaslik, siis minu tuba see kamin elutoas küll soojaks ei küta. küll aga ei suuda ma isegi mõelda nende bäkkerite peale, kes telgis elavad. brrrrrr. meil on ikka jubedalt vedanud!


TÄNANE ILM AUSTRAALIAS. mina asun umbes brisbane ja townsville vahel. temperatuurid öösel ja päeval.

kamin

LUV

farmipliks ja megapiff.
naljapildid

noh müüme selle auto maha või? :D (ilma naljata, varsti tuleb müüma hakata jah)

ma arvan, et meie aed on linna kõige kauneim. alati kui keegi küsib, kus ma elan, sis on lihtne vastata: tead küll boyd streedil, seal kus ilusad lilled on tee ääres.

kodu, kallis kodu!!!!

ajaviiide. olen S

marili famiilia saatis eestist komme

marju tagaaias korjamas

vaba päev

mariliiiiiiiiiiiga rugbyt vaatama

KUI MAOD EI MEELDI, ÄRA JÄRGMIST PILTI VAATA!

ükspäev läksime tööle. keegi oli just shedi kõrval mao ära tapnud. brown snake. väga mürgine. viimase kahe kuu jooksul oleme madu 3 korda ma meie kodus näinud. kaks korda meie väliköögis ja korra "emme" töötoas. black snake'i, kes on ka mürgine. talve tulles võibolla otsisid sooja kohta majja. kõigil kordadel "issi" püüdis kätte saada ja ära tappa, aga ei saand kätte. üks itaalia bäkker hiljuti rääkis, et elab farmile kuuluvas majas ja kord oli brown snake ta riidekapis ja kord tugitooli all. majas sees!

mc donaldsis maksab masinajäätis 30 senti!!! unbelieveable. eesti rahas siis umbes 20 eurosenti 

noolemängu meistri noolekogu

lasin endale brisbane'i vene poest kohukesi tuua. üks tükk maksab 2,5 dollarit. hingehind. aga korra võis ju lubada. nii suur igatsus ka nüüd pole tegelt. keefirit tahaks küll juua :( ja üllatusüllatus, täna toodi mulle brisbane'i vene poest veeeel kohukesi, keefirit ja läti päritoluga musta leiba (sügavkülmutatud). rõõm on häid sõpru omada! nüüd saan lõpuks avada oma heeringapurgi, mille woolworthsi toidupoest ostsin (ja seda musta leivaga süüa), made in estonia muideks.

ilusat suve eestisse! valmistun austraalia talveks :)