pühapäev, 20. juuli 2014

Mt Lawless, Caloundra

elan endiselt gayndahis. viimased 3-4 nädalat jäänud ning siis tuleb kurbusega lahkuda. jah justnimelt kurbusega, sest gayndah on väga armsaks saanud. kodulinn! ja kujuta ette kui lahkud oma kodulinnast, kus on kuhjaga ilusaid mälestusi ja kunagi sinna enam tagasi ei lähe. teeb kurvaks küll. 3-4 nädalat on veel minu farmis tööd ja sellepärast ma siia ka veel jään, et hooaja lõpuni ära olla, siis üks korralik hooaja lõpupidu pidada ja gayndahile hüvastijätuks lehvitada. 

oli siin vahepeal igasuguseid muremõtteid seoses tööga, sest ametlikult saab working holiday viisaga (töö- ja puhkuseviisa, mis mul on) töötada ühe tööandja juures maksimaalselt kuus kuud. ja kuus kuud alates esimesest tööpäevast mandariinifarmis saab mul täis justnimelt homme! kui bossile rääkisin sellest, ütles tema muidugi "no worries" ehk siis pole probleeemi! ja kuna ma terve märtsi reisisin ning käisin ka juunis puhkusel, siis kokku olengi tegelikult oma farmis töötanud ja makse maksnud hoopis ~ 4 ja pool kuud, seega mu tore boss teeb natuke paberimajandust ja seega saan seaduslikult hooaja lõpuni ära olla. üks mu kohalik sõber roarke, kellele muuhulgas oma ebakindlast töötulevikust rääkisin, rääkis oma tuttavatega ja SUUR oli mu üllatus, kui ta üksõhtu mulle facebooki kirjutas: sigrid ma leidsin uue töö sulle! ... ma polnud ju isegi küsinud :D samal päeval olin ka teada saanud enda ülemuselt, et võin edasi töötada. seega järsku oli mul kaks tööd. seegi töö oli pakkimistehases. helistasin oma "uuele" bossile, et mida ta soovitab teha ja palju tal tööd oleks mulle, aga ta arvas, et umbes sama, mis mu praeguses farmis, seega ma ei pea farmi vahetama kui ma ei taha. ei vahetanudki. väga armas on teada, et minu eest hoolt kantakse ja muretsetakse.

vahepeal on töölt palju vabu päevi olnud, sest üks mandariinisort sai otsa ja pidi ootama, millal teine korjamiseks küps on. niisiis oleme aega püüdnud huvitavalt sisustada.

näiteks käisime vallutamas gayndahi piirkonna kõrgeimat mäge nimega mount lawless. see asub umbes 20 km kaugusel gayndahi linnast ning antud mägi asub ühe mu sõbra maa-alal, kus tema perel on suurfarm lihaveistega. see tähendab, et lehmasitt siin-seal-igalpool...

päris mount everestiga tegu polnud ja tippu jõudmiseks kulus 35 minutit ja vahepeal tekkis lausa kahtlus, kas on ikka kõrgeim, aga ikka on küll. 

varsti kohal...

tippu jõudes tervitasid meid tühi väli, lehmad, lehmasitt ja ämblikud. kuidas need vaesed lehmakesed küll sinna üles veel said? mäekülg oli täis kivisid ja hoolimata valitud laugest mäeküljest päris järsk. mäevallutamist tähistasime šampusega. kuna ilm oli lihtsalt perfecto, jäime tippu kolmeks tunniks päikest võtma. pidi lihtsalt ette vaatama, et oma tekikest lehmapannkoogi sisse ei pane.













oi kuidas ma jumaldan sellist loodust! täiesti minu teetass. ma võiks seal mäe otsas mitu päeva istuda ja imetleda. kõik need looduslikult kasvavad kaktused, kuivanud hein (õigupoolest heina pole, see on viimseni lehmade poolt ära söödud), see vaade täiesti tühjale ümbrusele. ma eelistan sellist gayndahi vaikust ja rahu iga kell näiteks suurlinn sydney melule... kui ma saaksin valida. 
jah.. gayndahit ja sydneyt ei saa võrrelda, esimeses neist võib lihtsalt millalgi igav hakata. aga kuni ei hakka, on see mu eelistus number üks.


no vaadake! oleme ainsad hingelised






need valged täpid on lehmad


selfie läbi selfie

alla tagasi




eelmisel nädalavahetusel panime oma päevinäinud autole hääled sisse ja sõitsime sunshine coastile linna nimega caloundra! 270 km gayndahist. läksime koos hong-kongi tiko ja kahe taiwani poisiga, kellega koos töötame. nimelt läksime sinna tiko sünnipäeva puhul. põhieesmärgiks kalastamine, mida tegime ainult esimesel päeval. caloundras olin varem korra käinud, mäletan pärast toda korda kirjutasin blogisse, et seal võiks lausa elada. väga ilusa pika rannikualaga linn. ja oi kus on alles pelikane...


saak. toad fish ehk kärnkonnkala.
alguses on vett täis, mõne aja pärast läheb lössi, sest vesi tuleb välja




sööt

mullet ehk meriärn



kalamehed viskasid kalajäänuseid pelikanidele. linnud püüavad



meie tore shed'i supervisor matt oli ka caloundrasse kalale tulnud. ühinesime temaga




järgmisel päeval nautisin rannikut ja linna, käisime asiaatide juures hotellis barbequel ning õhtuks sõitsime paarkend kilomeetrit kaugemale linnakesse nimega mooloolaba. see linn meeldib veel rohkem, kui caloundra. mooloolaba on rohkem noorte linn, caloundra vanakeste. aga eks mõlemad on kuurortlinnad ja päris kallid.







mooloolabas külmetamas
viimasel päeval enne kojusõitu  käisime glasshouse mountains'i juures. 11 omapärase kujuga mäge, mis on oma nime saanud maadeuurija james cooki järgi, kes avastas austraalia 1770. aastal ja kellele need mäetipud meenutasid klaasiahjusid tema kodumaakonnast yorkshirest. ilusat vaadet mägedele sai nautida igalt poolt. ka ühest botaanikaaiast, kuhu me läksime ja mis avati alles 2 aastat tagasi ja pole seega veel päris "valmis". tartu botaanikaaed on ka ilusam. küll aga oli selles botaaanikaaias (nimeks maleny) miniloomaaed lastele, kus ka mina end kui laps tundsin.












selfieeee




ülihea käsitööna valmistatud sorbettide ja jäätiste valik armas maleny linnakeses. ja mis oli selle linna juures huvitav- autode parkimiskohad olid ehitatud nii, et autot on võimalik parkida ainult tagurdades. pole võimalik otse sõites parkida. nagu sõidad ära ja sis tagurdad oma kohta. ma ei tea, kas see on ohutuse jaoks, et kui välja sõidad, siis oled juba otse ja ei juhtu liiklusõnnetust kui hästi näha on. muarust võtab see lisaaega. teised autod peavad ootama rivis, kuni tagurdad. aga samas, kuhu neil kiiret. austraalia ju :)




kuulus pubi tee ääres, kus lõunat sõime




täiskuu gympie linnas


eile käisin gayndahis silla all päikseloojangut pildistamas. loojang oli sel korral igav, taevasse ei tekkinud sadades erinevates toonides varjundeid. SILLA ALL tähendab seda, et seal peaks olema jõgi. burnetti jõgi. aga see on nii ära kuivanud praegu, et ma kõndisin seal lihtsalt. jões.. kus pole vett..




mariliga räägin telefonis

jäin pimeda peale

kõige lõppu üks kurb uudis ka. kurvaga oleks pidanud tegelikult alustama, aga ma hoopis lõpetan. 

nimelt... mu kullatükk marili läks eile hommikul gayndahist ära. mõneks ajaks uus-meremaale trippima ja sügisest eestisse magistrisse. kõik see on niii harjumatu, nagu mingi osa minust lahkus, midagi oleks justkui puudu nüüd... siiski 8 kuud oleme ju iga päev ninapidi koos olnud ja vägaaa headeks sõpradeks saanud. eks ma varsti harjun ära, täna on ju alles teine päev :/
aga mul on nüüd uus tuba. kolisin marili tuppa, sest see on soojem ja valgem ja siin on hiiglasik riidekapp. olen siin esimest õhtut praegu ja no siin on mingi 5 kraadi küll soojem kui mu eelmises toas. minu tuba oli palju suurem, 4 kivist seina ümbritsemas, mis hoiavad endas külma. ka uuel toal on neli seina, aga siin on üks sein juba akent täis, teine riidekappi täis, kolmas ust ja peegliga kummutit. seega ainult üks tühi sein on siin toas, mis kiirgab külma. nelja asemel üks on päris hea!

igaljuhul see ya in estonia tiburullll