kolmapäev, 4. märts 2015

Marcia, new job & old job

Viimased paar nädalat on olnud väga pöörased! Nagu eelmises postituses mainisin, on mul nüüd uus töö ja nädal seal töötades on ka juba selja taga.

Minu kodutänav Denison street Rockhamptonis

Enne uue töö vastuvõtmist tuli aga vana tööga lõpparve teha. Ja see oli kohutavalt raske, sest ma pole kunagi elus oma tööd nii palju armastanud,  kui seda, mis mul oli. Pole kunagi nii väga oodanud, et millal juba tööle saaks minna. Töötasin Rockhamptoni ühes populaarseimas restoranis.  Ilmselt on tegu kõige suurema korraliku restoraniga siin linnas. Mahutame ligi kakssada inimest, kui hästi paigutada. Töötajaid restos üle 50. Alustasin küll baaridaamina, aga algajalt olin ka hostess ja waitress. Hostess siis niiöelda restorani nägu, kes võtab külalisi vastu paigutab nad istuma, vastab telefonile, teeb broneeringuid ja Üleüldse organiseerib ja vastutab paljude asjade eest. Waitress ehk teenindaja, kes soovitab toitu ja jooke, võtab lauast tellimusi ja sisestab need arvutisse. Waitressina töötades see nali, et kui läksin lauda tellimusi võtma ja olin jõudnud vaid viis sekundit midagi öelda, lõid inimesed käsi kokku ja uurisid "ohh where is this accent from?" :D Nimelt rockhamptonis pole üldse backpackerid. Teiste austraalia linnadega ei anna võrreldagi! Ja kohalikud ei kuule siin mingit aktsenti. Meie restoraniski töötab üle 50 inimese (tean mingi aeg oli see arv 64) ja ma olin ainus, kes on pärit kusagilt, kus emakeelena räägitakse muud keelt kui inglise keelt. Jah meil on mõned töötajad ka indiast ning mu kallis sevrina paapua uus Guinealt, aga need inimesid elanud austraalias aastaid, ammu saanud püsivad viisad siin elamiseks ning eks aktsentki taandunud rohkem austraalia poole. Mina aga austraalias kõigest aasta ja kolm kuud olnud ning kõlan nagu eurooplane. Ei mitte et see halb asi oleks. Inimestele väga meeldib mu aktsent :D igaljuhul Waitressina töötades võttis mul nii palju aega rääkimiseks, kust mu aktsent siis pärit on. Sellele järgnesid küsimused kus kohas see estonia siis üldse asub. Ja sada muud küsimust. Jutt jätkus, kui mõni inimene oli ka ise euroopas kuskil eesti lähedal käinud reisimas.  Oh jumal, ma olen tööl, mitte reisil hetkel! Pole aega rääkida teiega :D Vahest oli see nii tüütu, kui oli väga kiire ja palju laudu vajas teenindamist,aga sa lihtsalt ei saa oma lauast tulema, sest kõiki huvitab su kodumaa ja kaua ma austraalias olnud,kus ma käinud olen,mis kohad kõige rohkem meeldivad... :D Noh ja kui jutud räägitud, siis järgmisse lauda, kus see sama jama pihta hakkab...

Baariosa selles restos, kus töötasin 

See selleks. Ühel päeval nägin aga jälle üht tööpakkumist netis, mida olen kaua jahtinud, kandideerisin ja sain selle! Läksin siis restosse mänedžeriga rääkima.  Ütlesin et ma pean sulle midagi rääkima ja enne kui ma jõudsin öelda, mida rääkima mänedžer vastas: "Ei Sigrid, sa ei lähe ära.  Miks? Mis pakkumise sa said?" Mõistis mind näost juba :D igaljuhul jutud said räägitud. Kuigi mind püüti ümber veenda, jäin endale ikka kindlaks lahkuda. Olin väga kurb ja mänedžer polnud rõõmsam, sest ega temagi tahtnud üht oma parimat töötajat kaotada. Rääkis,et tal olid minuga suured plaanid, võtta mind baarist ära ning teha mind restorani näoks ja panna mind täiskohale. Hetkel töötasin osalise tööajaga ja polnud väga rõõmus selle üle.  Kuid mänedžer alati rääkis, et oota varsti saad tunde juurde. Kui väga ma ka ei tahtnud oodata, ma ei viitsinud enam, seda enam et sain töö, mida ammu tahtnud. Ja pidin uude töökohta teatama järgmiseks hommikuks, kas tulen või mitte! Ütlesin, et tulen.

Töötasin restos nädala lõpuni.  reedesel päeval oli üks turismi üritus, kus osad töötajad käisid ka meie toitu presenteerimas. Nii ka mina! Jalutasime üritusel parimate roogadega ringi ja pakkusime kõigile kutsutud külalistele.

Rockhamptonist lahkusin uue nädala kolmapäeva hommikul kell 4. Aga enne seda sai veel teisipäeva õhtul käidud väljas minu viimast õhtut rockys tähistamas koos endise mänedžeri ja oma kalli ekskolleegi sevrinaga. Vahepeal imelik mõelda, et see kutt mu mänedžer oli sest oleme rohkem nagu head sõbrad, kes üksteise üle nalja viskavad. Tore on teada igatahes, et olen sinna tööle tagasi oodatud :)

Väljas sevrina ja mänedžeriga

Viimne õhtusöök töö juures sevrinaga 




Niisiis kolmapäeva varahommikune rong kell 4, marsruudiks rockhampton - emerald. Sõitis sinna 5 tundi. Rockhampton asub austraalia idakaldal, emerald aga sisemaal. Rockhamptonist otse läände!  Jõudsin emeraldi kohale, ärevus kõige uue ees suur. Uus töö, uued inimesed, uus seiklus.



Varsti tuli auto, mis võttis mind peale ja sõidutas ~80 Km kaugusele Tierile.  selles linnas ma nüüd elan.  700 elanikuga linn. Tegu siis kaevanduslinnaga. Ja töötan minagi nüüd selles kaevanduses. Küll aga mitte kaevurina vaid köögis. Ametinimetuseks kitchenhand ehk eesti keeles siis köögiabiline või abikokk. See linn kuulub täielikult kaevandusele ja kõik linna inimesed töötavad kaevanduses või mujal selles linnas. Kui tahad sinna elama minna, peab linnalt luba taotlema. Niisama maja sinna osta ei saa nagu igalepoole mujale. Linn ise on üllatuslikult päris armas. Elasin ma ju ka vanas kaevanduslinnas mount morganis sept-nov, mille kohta armas oleks palju öeldud!  Tieri aga vaikne puhas linn, koos suure helesinise veega basseiniga, jõusaali, pisikese toidupoe, apteegi, bensiinijaama, politsei, ajaleheputka, arstikeskuse,kohviku ja loomulikult pubiga. Vahet pole kui väike on linn, pubi PEAB seal olema! Pole väga ringi tsillind tieri peal, võibolla midagi huvitavat seal veel. Mingi elektroonikapood ja vist isegi silma ja riidepood?!

Minu maja tieril 


Miks ma seda tööd tahtsin? Parem raha ja hea graafik.  2 weeks on, 1 week off. Ehk siis töötan kaks nädalat järjest ilma puhkepäevadeta ja siis nädal vaba. Vaba nädal tähendab, et saan jälle ilma näha. Viimane korralik reis oli mul uus meremaale septembri mis on oi kui kaua aega tagasi.  Vahepeal olen elanud lihtsalt teistsugust elu. Lihtsalt tsillinud ja töötanud veits. List on pikk, kuhu minna ja mida teha oma vabadel nädalatel. Olen väga väga väga põnevil.

Kaevanduses töötavad enamasti ainult austraallased.  Seljakotiränduritel on sinna üsna raske saada. Kuna tegu on ohtliku tööga,  tuleb selle jaoks läbida palju koolitusi ja omandada palju sertifikaate ning inimesi palgatakse aastateks. Backpacker saab aga töötada oma Working holiday viisaga ühe tööandja juures vaid 6 kuud. No kui väga hästi asju ajada, saab üle ka muidugi teise firmasse minna pärast oma poolt aastat, aga üldiselt see jah rohkem kohalike töö. Miinimumpalk meie linna kaevanduses meestel on 44 dollarit tunnis!!!!! See on siis ~ 30,6 eurot. Ma rõhutan MIINIMUM. Meie kaevanduses on põhiproduktiks põlevkivi ja enamasti töötatakse maa all. Mina aga maa all ei tööta ja minu töö ohtlik pole. Töötan söökla moodi hoones, kus on siis suur köök ja söökla, kus süüa saab. Lisaks üks ruum, mille nimi on Crib, kust töötajad võtavad tööle kaasa toitu. Selleks on ruumis palju toitu, millest nad saavad endale võileibu ja salateid teha ning samuti külmlett, kus alati keegi meist köögi töölistest on ja annab kaevanduse töölistele, mida nad iganes külmletist tahavad- meie poolt valmistatud wrape, võileibu, puuvilja topse, salateid, pähklite topse, pitsatükke, jogurtit, küpsiseid jne.

Võileiva tegu. Üks ja...

...kaks


Tööpäevad on 8-9 tundi pikad. Lõpuks ometi saan töötada pikki paevi! :D viimased kuud töötades restoranides on veits kopa ette visanud, sest Austraalia väikelinnades nagu nt Rockhampton (80 000 elanikku) on enamus restoranid avatud ainult lõunasöögi ja õhtusöögi ajaks ehk siis nii umbes kl 12-14 ja 17-22 ja see tähendab, et töötajad saavad töötada ainult selles ajavahemikus. Vahepeal peavad koju minema.  Nii tüütu. Ja nii on võimatu saada palju tunde! Kui just mitmes kohas korraga ei tööta.  no ma oleks saanud ilmselt täiskohale oma restos aga jap, nüüd on hilja. Uued tuuled puhuvad juba minu jaoks.

Minu töö kitchenhandina on lihtsam kui ma ette kujutasin. Kuna töökuulututuses oli kirjas, et a la otsitakse super hardworkereid. Aga võibolla eestlane juba loomupoolest hardworker nii et minu arust see töö kontimurdev pole.
Kuigi samas just enne mind töötas seal üks eestlaste paarike, kes pärast kahte nädalat lahkus, sest töö olevat väga raske olnud. Eks näis kaua ma siis vastu pean :)

Elamine on tasuta firma poolt. Oma ruum koos õhukonditsioneeriga,  korralik vannituba, pesumasin, elutoas telekas. Peale minu majas veel 3 töötajat elamas. Ja samuti toit firma poolt tasuta. Söö nii palju kui tahad. Valik on mitmekesine. Ja toidud saadaval 24/7 sest köök töötab ilma puhkusteta. Nii et pole pahad elutingimused :) peab vaatama, et paksuks ei lähe, kui nii palju süüa saab haha!

Ja nüüd Marcia'st. Nimelt paar nädalat tagasi 20. veebruaril tabas austraaliat cyclone Marcia. Ehk suuuuur torm. Tegu oli 5. kategooria tsükloniga. Tuule kiiruseks lubati 285 km/h ehk see on 80 meetrit ühes sekundis!!!!  torm saabus ookeanilt ja esmalt jäid tema teele ette kuurortlinn yeppoon ja sealt liikus ta edasi mu kodulinna rockhamptonisse.  Nendes kahes linnas olidki kahjustused kõige suuremad. Kuid õnneks lubatu päris paika ei pidanud ja tegu oli rohkem 4. kategooria tsükloniga ehk siis tuule kiirus oli pisut väiksem kuid endiselt meeletult suur. Üle 50 pere kaotas kodu täielikult, peaaegu kõik inimesed kaotasid elektri pea nädalaks,  paljud ka vee, mõlemad kenad linnad kaotasid oma kenad haljasalad. Linnad on laastatud,  puud on juurtega maast väljas või oksad küljest.  enamus palmipuud on läinud!!!  majad said palju veekahjustusi, tänavate ääred on täis kahjustatud ja läbivettinud mööblit, mida prügiautod peale peavad korjama. Ühesõnaga kahjustused on väga suured. Paljud inimesed pole siiani elektrit tagasi saanud. Väljas on 40 kraadi, neil pole võimalust kasutada puhureid ega konditsioneeri. Meeletu!








Mina lahkusin Rockyst päev enne tormi saabumist juhuslikult, sest tulin kaevandusse tööle ja töötasin siin esialgu nädala ja läksin rockysse siis tagasi vaba nädalat veetma. Kohale jõudes polnud minu kodus endiselt elektrit.  Majakaaslane Nev istus kodus juba 6ndat päeva selle kuumusega, vahepeal käis pubis telefoni laadimas. Läksime siis kinno, seal on vähemalt konditsioneer ja koju tagasi jõudes oli meil elekter tagasi!!! Ma lahkusin Rockyst ikka nii õigel ajal ja läksin tagasi ka õigel ajal. Olgu öeldud,et kaevanduslinna ei jõudnud mingi torm. Meil oli ilm nii tuulevaikne kui võimalik.  Ainult et ainus programm mis telekast tuli, oli tormi kohta ja kuidas inimesi manitseti mitte õue minema.

Ja lõpetuseks paar pilti,kui eile hannaga Yeppoonis rannas käisime.  nautisin oma viimast vaba päeva,sest nüüd olen jälle kaks nädalat tieril tööl :)